Uuringufirma Norstat läbiviidud uuringu kohaselt peab ligi iga kolmas Läti elanik (28%) oma töökoha tasustamissüsteemi ebaõiglaseks.* Töötavate vastajate seas usub iga kolmas (34%), et tasustamissüsteem on ebaõiglane.
“Ootasime meeste ja naiste vahel märkimisväärset lõhet, kuid selgus, et diskrimineerimise üle kurdavad kõige rohkem suhteliselt madalama palgaga inimesed (neist 35%). Samal ajal teatab juhtide seas, kes teenivad kuus 2000 eurot või rohkem netopalka, diskrimineerimisest või ebaõiglasest kohtlemisest vaid iga kümnes (11%),” ütleb Juris Zālāns, töötajate hüvitiste haldamise platvormi Beneflo tegevjuht.
Küsimusele “Kui õiglane (mittediskrimineeriv) on teie töökoha tasustamissüsteem?” vastas ligi pool vastanutest (44%), et see on õiglane või pigem õiglane, samas kui 28% pidas seda ebaõiglaseks või pigem ebaõiglaseks. Veel 12% ei osanud vastata ja 16% ei olnud palgatööl. Iga kümnes vastaja (11%) valis kõige kindlama vastuse: “ebaõiglane”.”
Uuring näitab, et mehed ja naised tajuvad ebaõiglust peaaegu võrdselt: 28% meestest ja 29% naistest peavad oma töökoha tasustamissüsteemi ebaõiglaseks.
“Need leiud on eriti olulised ELi palgaläbipaistvuse direktiivi rakendamise kontekstis,” selgitab töötajate hüvitiste haldamise platvormi juht. “Direktiivi eesmärk on vähendada meeste ja naiste palgalõhet ning see nõuab tööandjatelt lisaks palkadele ka kõigi boonuste ja töötajate hüvitiste arvestamist.“.
Mitmes valdkonnas on sooline palgalõhe juba kaks korda suurem kui keskmiselt: kunsti, meelelahutuse ja vaba aja veetmise valdkonnas 35,1%; tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas 30,5%; finants- ja kindlustusvaldkonnas 29,5%; ning IKT valdkonnas 25,8%.
Need arvud on arvutatud üksnes rahalise tasu põhjal. Kui arvutusse lisada sellised hüved nagu jõusaali liikmelisus, lisavabad päevad 1. septembril, ametiautod ja muud sarnased hüved, võib see lõhe veelgi suuremaks muutuda.”
Tähelepanuväärne on see, et kuigi palgalõhe on olemas, ei taju inimesed seda tingimata soolise võrdõiguslikkusega seotud probleemina. See on osaliselt tingitud sellest, et probleem jääb varjatuks: töötajad teavad harva, kui palju nende kolleegid teenivad, rääkimata lisahüvedest, mida nad saavad. Direktiiv peaks seda aga muutma.
Uuring näitas ka selget seost sissetulekutaseme ja õigluse tajumise vahel: mida madalam on töötaja isiklik sissetulek, seda tõenäolisemalt peab ta oma töökoha tasustamissüsteemi ebaõiglaseks.
751–1000 eurot kuus netosissetulekuga vastanute seas peab 35% süsteemi ebaõiglaseks, võrreldes vaid 11%-ga neist, kes teenivad üle 2000 euro.
| Isiklik igakuine netosissetulek | Peetakse tasu ebaõiglaseks |
| 751–1000 eurot | 35% |
| 1001–1250 eurot | 31% |
| 1251–1500 eurot | 25% |
| 1501–1750 eurot | 22% |
| Rohkem kui 2000 eurot | 11% |
Sarnast lõhet võib täheldada ka ametikohtade lõikes. Tasustamissüsteemi peab ebaõiglaseks 43% oskustöölistest ja 34% kontoritöötajatest, võrreldes vaid 25%-ga juhtidest. Samal ajal peab 64% juhtidest süsteemi õiglaseks.
Teisisõnu, need, kes teevad tasustamise kohta otsuseid, tajuvad süsteemi oluliselt õiglasemana kui teised töötajad.
“Direktiiv kaitseb meeste ja naiste ebavõrdsuse eest, kuid meie uuring näitab, et sissetulek ja töökoht on need, mis lahknevad inimeste arusaama õiglusest,” ütleb Juris Zālāns.
Pärast direktiivi rakendamist võrdlevad tööandjad töötajate kogutasu, sealhulgas boonuseid ja hüvitisi. Kui meeste ja naiste palgalõhe sama töötajate kategooria piires ulatub 5%-ni ja seda ei saa objektiivsete teguritega põhjendada, on ettevõtted kohustatud sellega tegelema. Suured tööandjad esitavad oma esimesed aruanded juba 2027. aastal.
“Ettevõtete suurim väljakutse ei ole arvutus ise, vaid andmed. Töötajate hüvitised on sageli hajutatud kümnete lepingute ja kviitungite vahel. Seetõttu jälgib Beneflo neid ühes süsteemis ja seob need otse üksikute töötajatega, muutes analüüsi palju lihtsamaks,” ütleb Juris Zālāns.
Uuringu viis Beneflo nimel Norstat läbi 2026. aasta oktoobris ja selles osales 1001 Läti elanikku vanuses 18–74.
Beneflo kohta
Beneflo on Lätis välja töötatud ja 2025. aastal asutatud töötajate hüvitiste haldamise platvorm.
Mitme soodustusprogrammi ja tarnijalepingu haldamise asemel saavad töötajad ühe Visa kaardi, mida saab kasutada kõikjal, kus Visat aktsepteeritakse. Tööandja määratud eelarved, kulukategooriad ja riigipõhised reeglid rakendatakse ostu sooritamisel automaatselt.
Personalijuhtimise meeskonnad saavad töötajate hüvitisi reaalajas hallata, raamatupidamisosakonnad saavad maksuaruandluseks vajaliku teabe ilma käsitsi tööta ning töötajatel on paindlikkus otsustada, kuidas neile eraldatud eelarvet kulutada.
Platvorm tegutseb kõikides EL-i riikides ning on vastu võetud Visa innovatsiooniprogrammi ja NVIDIA Inceptioni programmi.